I let the wine talk..

Kuulun ka vahel siiski gruppi ,kus ma tunnen end allaandjana.
Ajab närvi küll ,kui sa pingutad nii mis hirmus aga ikka läheb kõik aiataha.
Tahaks joosta kaugele kuskile eemale ,kus pole merd seda ma näha ei soovi. 
Karjuda nii kõvasti ,et hääl läheks ära ja naerda sest nutmine ei aita.
Muidugi on elus kõigil raske aga vahel lendab õlgadele nagu telliseid mis su maa alla suruvad.
Täna avasin ma oma kalli veini mis ilutses mu klaaskapis pikemat aega oma kanguse tõttu.

Sõin ära pool pakki Vana Tallinna jäätist ja noh see oli laitmatult hea…
Mis mind marru ajas oli see ,et noored inimesed kes tahavad soetada omale isiklikku elamist seda ei saa enam tänapäeval. Lihtsalt tuleb välja ,et sa pead olema miljonär ,et saada pangast laenu taotlusel kindlat JAA-d. Noorel inimesel kellel ei saa olla tagatist ,kui pole saanud omale kodu soetatudki. Noorel inimesel ,kes iga kord on pahuksis otsimisega omale järgnevat üürikorterit ja olema valmis kohver koos ootamas ,kui järsku omanik plaane muudab.
Mis elu see selline on ,et üks noor inimene kes korralikult tööl käib ei saa omale üksi ei miskit rääkimata kahekesi.
Ma olen pahane ja ma usun ,et see on täitsa normaalne.
Ma ei tea paljud on sellises mures oma kodu soetamisel või on läbi teinud need sammud ,kahjuks ma ütlen naised : ,,See on jube teekond , pluss sulle tehakse selgeks seal kui vähe sa tegelikult sissetulekuid kokku saad ja lõppkokkuvõttes sa tunned end täpselt samas seisus ,nagu mees kes istub tänaval mitmeid aastaid ,tundes rõõmu ilmast ja paarist eurost.”

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.