Kui kõik võiks olla parem ja elus ei oleks tupikteid.

Tuleb tõdeda ,et meil kõigil on raske. Ei saa võrrelda kedagi kellegi eluga, üldiselt kiputakse seda tegema üsna kerge käeliselt. ,,Näed kuidas mina omal ajal pidin hakkama saama ja rabasin siit ja sealt.”  
,,Mul ei ole vanemaid olnudki ja pidin lastekodus koos teistega ülesse kasvama.”
,,Olen eluaeg kannatanud, pole sinu elul häda midagi!”
,,Üksinda olen kõik saanud ja teinud, sina kui kuninga kass ära arva, et saad lihtsamini.”

Neid lauseid kuuldes me teame ise väga hästi ,et iga üks on oma õnne(saatuse) sepp.
Kui lihtne on sõnadesse emotsioone laduda ilma neid läbi elamata. Ma ei teagi ega kinnita teise inimese raskusi elus. Ühtviisi ,kui kerge oli vanasti ja võrrelda seda tänapäevaga. Need teed ei jookse ühte vaid jooksevad kõrvuti, sest raskusastmed on erinevad. Vanasti oli enamasti kõigil üks ja sama töökoht ,kus sai ööd ja päevad rabatud. Tänapäeval jällegi ei anta sulle palju valida, kui sul puudub paber. Praktiliselt oleme me jällegi kõik ühel joonel ja ootame. Mida me ootame? Loto võitu, mis kunagi meie juurde ei tule. Nädalavahetusel ma käisin Põlvas ja meil oli nii tore. Kolmekesi veetsime aega nagu üks perekond seda tegema peab. Lahkudes aga pidime me oma südamed just kui karpi panema ,et ei oleks nii raske. Ei täna ega homme ei ole kergem ja me ei tunnista seda endile.
Kui palju peab ohverdama ,et saada elus asjad paika. Kui väga on vaja pingutada mitte millestki ,sest meile pole antud palju võimalusi. On muidugi võimalus pingutada oma elu najalt ,viimsest hingetõmbest ronima mäetippu ,kuhu sa tegelikult ei pääse. Seisad poolel mäel ,sest tippu saamine on vaid neile kes seda väärivad. Turvalist, ilusat ja kvaliteetset elu saame lubada 50-60 a.
Kui selleks ajaks ei ole sa suutnud pürgida tipu poole.. ei suuda sa kunagi. Sa pingutad ,kuid asjatult.
Ainult siis on sul lootusi ,kui sul on keegi kellele loota. On meil kõigil selliseid võimalusi?
Muidugi ei ole, annetatakse igale poole rahasid , teadmata kas need jõuavad neile, kes seda tõesti vajavad. Inimesi ei loeta enam ,kui isikuna vaid rahanumbrina. Sinu olemine maakeral maksab nii palju kuus ja sa maksad enda eest just kui lolli üüri tühja, kunagi sa seda vabaks ei saa.
Kui kahju mul oli või kui raske on hoida tagasi pisaraid, tundes iseend ära olukorras kus sa näed, et keegi nii väga tahab sinuga olla. Sina aga oled sunnitud külma südamega tegema tööd ,et kunagi talle seda lubada ja loota mõistmist. Kas sa ise mõistsid oma vanemaid ja nende tehtud vigu?
Saab neid süüdistada üldse milleski mida me ise ei mõista ega saagi mõistma?

Seleta väiksele lapsele :,, Emme ei saa sinuga olla koos, sest peab tööle minema ja näeme jälle varsti.”

Kas tema peab sellest aru saama?

Jah ,sest me oleme sunnitud olukorras tegema valikuid südametult.
Kuna meile ei anta lihtsaid valikuid.

Aitäh minu parimale vanaemale, kes on toetanud mind ja aitab mul hoida ka poja. 

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.