Let’s make a MOVIE

Mulle meeldis väga see maailm ,kus ei olnud facebooki ja me saime fantaseerida tegevusi ilma
arvutit kasutamata. 
Muidugi päris välja jääda see ei saanud. 
Meie suur idee koosnes sellest ,et me teeme ise ÕUDUSFILMI. 
Iseenesest minu suur vanaema maja oli täpselt loodud. 
Me küll ei teadnud mis hakkab sinna kaamerale jääma ,kuid no oma vanuse kohta ja filmi monteerimise ,ning sõpradega tuli see isegi okei välja. 
Mõtlesime alati teksti kohe välja ja ei hakanud pähe tuupima. Mina mustade juustega olin siis nagu ,,Samara” , 😀 ja minu koer Donna tol hetkel ilmselt oli siis kuri.. tegelikult talle meeldib tagaajamis mängu mängida ja meil oli väga raske teda kurjana filmida.
Üks vingetest kaadritest tuli Põlvas katkises kasvuhoones joostes ja seal oli minu teine sõbranna Lisa ,kes kahjuks Rootsis elab. Väidetavalt siis katuselt alla kukub. Kuna see kõik öösel juhtus siis nalja pakkus see ,et me pidime oma taskulampidega Lisal järel käima ja filmides kaameral. Alla kukkumis tseeni ajal pidime filmima seinalt maha sõbrannani aga seal samas Petra näiteks tegi seda multika häält ,kui miskit juhtub. 😀
Mina tantsisin valges kleidis keldris , hirmsa muusika saatel ja sinna keldrisse pidi ka nii öelda trepist keegi alla kukkuma mis nägi samamoodi naljakas välja. Vetsus nii öelda peegli ees seistes ja nägu pestes jalutasin mina selja taga. Pärast nn. peavalu tablettide asendusel vitamiine närisin.  Ühesõnaga usun ,et see õudukas oleks üks paras nali olnud. Kuid jätsime selle pooleli Lisa lahkumisel Rootsi ,hiljem olime juba vanemad ja veel hiljem otsustas mu arvuti üles öelda ja sinna meie meistriteos kadus.
Kuid tagasi mõeldes meil kõigil oli palju naerda iga tseeni kohta. Me olime ju režissöörid ja näitlejad samal ajal.


Comments

comments

One Reply to “Let’s make a MOVIE”

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.