Mis rolli mängib sinu jaoks materiaalne tähtsus? Hakkame advokaadiks?

Ei tea paljud tegelikult seda sarja pingsalt jälgivad aga ma ise olen küll täielikult sinna teleka ette naelutatud igal kolmapäeval. Mõni lause on liiga tabav, et seda lihtsalt meelest pühkida otsustasin ma just eilse osa Elisabet Reinsalu, ehk siis sarjas Mari Murakas lause tsiteerida. Ja materiaalsusega seda ühtistada, sest materiaalsus on ka üks elu olulisi osasid. Kui just tõesti on ja leidub inimesi keda ei huvita kodu/auto olemasolu.
Näiteks kui oluline on sinu jaoks üks auto?
Peab see olema võimas ja sportlik või pigem lepiksid lihtsalt tavalise autoga olenemata selle margist või välimusest?
 
Kui tähtis on sinu jaoks kodu? Peab seal olema 3 tuba või pigem olenemata kõigele lepiksid ka ühe või kahetoalise üürikorteriga?

Peast hall uurisime perekonnaga just kusjuures oma kodu ostmist. Tuli pähe idee, et nüüd ometi võiks ju uuesti proovida. Why not? Keegi kenasti rääkis ka just mõned päevad tagasi (Margit Partei BLOGI), ei ole peale selle postituse rohkem jõudnud tema blogisse süveneda aga ausalt pean ütlema, et vot see hetk kui me just eksprompt mõtlesime proovida, ilmus facebooki mu ette tema postitus. Kui me juba panga poolt saime teada, et paraku ikkagi ei saa. Palk on väike ja kodu on kallis, käendajaks olla ei saa ja vanavanemate kodud ka tagatiseks ei sobivat enam (mis muide eelmisel aastal veel sobisid),  siis 10% on alati sissemaksuks vaja AGA.. avasin siis Margiti blogi ja loen süvenenult kuidas ta kirjutab, et…

KOPEERITUD KAKS PUNKTI: 

1) Kas oodata, millal hinnad oma lae saavutavad (eeldusel, et see hetk pole veel käes), majanduslangus tuleb ja vaikselt hinnad allapoole jooksutab;

2) Osta kohe/lähiajal/selle aasta jooksul ja loota, et lagi pole veel käes ning oleme siiski enam-vähem turuolukorras ostnud.

Süvenesin ja mõtlesin, et aga tegelikult tal ongi õigus. Tal on õigus, et järgmisel aastal võib juba sissemaksu raha olla mitte 10 vaid 20-30%! Ma tegelikult ka iga aastaga tunnen enam, et kodu kui enda oma ei olegi võimalik saada. Või kui meie veel Tallinnas elasime ja palgad mõlemal osapoolel oleksid võimaldanud eluaseme laenu saada, ütles mulle
SEB pangast eakam proua:,, Kuj tjeie sjoovite üldse lljaenu sjaada siis tje pjeate mjinema advokaadijks.”

Et siis palju õnne ongi korras! Hea veel, et poliitikuks ei soovitatud minna. Ja ega paljud pangad ei võtagi jutule. Seal samas see inimene ju üüri maksab ja kuidas veel.

Kas ka sina hea lugeja oled hetkel sellises eluetapis, et proovid taodelda eluasemelaenu või selle kadalipu läbinud?

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.