Ma olen sarihilineja! Kas ma oma õe sünnipäevale jõudsin?

Nädalavahetusel käisime taaskord Tartus ja sel korral mitte niisama vaid hoopiski õe sünnipäevale ( sai 14). Kuna sugulaste ja perega tähistas ta sünnipäeva lõunast kell 12.00-16.00-ni siis hommikul tõusin mina juba voodist püsti 7.30. Minu elu kõige suurem murekoht on hilinemine. Tahan või ei ma hilinen ALATI. Seekord siis ma lubasin endale, et me jõuame kõik on okei, lihtsalt varem ülesse ja 10.00 on väljasõit. Ma ausalt käsi südamel olin 10.00 valmis. Küll aga mees veel polnud ja ütles, et ega see on kui vahest pead sättima lapse soengut paar korda paika, riided ikka ei sobi ja omal püksid täitsa kadunud. Me äkki kusagil 10.30 saime siis liikuma. Vaja oli veel lilli ja kaarti, ning raudselt tanklasse sõitu. Lillepoes olles mees kirjutas facebookis, et kas kaardil ikka raha on. Minu kaardil pole eelnevalt sellist janti olnud, et terminal teavitab ”puuduvad vabad vahendid”, seal samas kui sul on raha peal ja sa saad smartID-ga seda kontrollida sekundi jooksul.
Egas midagi ruttu automaadi juurde raha välja võtma ja saab siiski lilled ostetud. Tartusse me siis jõudsime äkki viis minutit enne 12.00. Minul ema juba uksel kõva häälega ütlemas:,, Ei ole võimalik! Tegelt ka esimesed?!
Muhelesin enda ette, sest ega ma olin kindel meie mitte jõudmises õigeks ajaks. Me olime siis esimesed külalised ja kuigi ilm oli super siis õues lihtsalt ei kannatanud väga laua taga istuda, seega me istusime toas. Õde näitas mis ta juba kingituseks sai ja mida ta siis soovinud oli. Nimelt ilutses käe ümber svarovski kividega kaetud Polar Loop aktiivsusmonitor (praegu Palmtek LINK lehel hea hinnaga). Seletas pikemalt ka selle toimimisest ja võimalustest. Vahva! Rääkisime päevamuljeid ja loomulikult minu pätiprintsist kes sünnipäeval sõnakuulmatult naabriaeda tormas ja poolpaljalt basseinis sulistas. Minu noomimise peale tuli sealt vastu vaid:,, Vanaema lubas!” Ja sellega ongi asjale punkt pandud.
Meie plaanisime minna randa selle sama päeva õhtul aga kahjuks ilm meile seda rõõmu ei lubanud. Õde viidi autoga Hansahoovi sõbrannadega einetama. Emale anti vaid käsud kätte tünnisaun vett täis lasta ja kodust ära minna. 😀

Nii siis meiegi olime seltsiks seal äkki 17.30-ni ja otsustasime Viljandi poole sõita ilma printsita kes end vanaema juurde lunis selleks viimseks nädalaks.

Lisa kommentaar