Opossumite perekond on jalust nõrk

Ma ei tea kas see külm ja pilvine ilm võtab kogu energia enda alla aga see kõik on nii meeletult kurnav. Tõused diivanilt, et midagi teha ja tagasi diivanile lebotama tahaks nii kähku. Pehme teki sisse rulli keerata, juua kuuma kakaod. Vaadata lemmiksarju päevast-päeva ja olla ühe suure tekikuhja sees peidus kogu selle külma talve eest. Täpselt nagu opossumi tunne on peal! 😀
Ma just rääkisin mehele, et mul on kodu koristamine ja kogu see süsteem oma käpa all, kuid tihti lugu võin vanduda oma nõrgas kohas. Nõrk koht on hetkel magamistuba :D. Ma ei tea kuidas kogu päeva kraam lihtsalt sinna koondub ja veel sellisena nagu oleks seal teine maailma sõda toimunud.
Täiesti kummaline on see, et täna olin köögis tõsine Kata ja tegin retsepti järgi mingit laadi makaronivormi, basiiliku ja lepasuitsujuustuga vorsti miksi siis nii öelda.
Kuigi süda tahtis öelda, et mine poe teki sisse, mõistus aga pere ootab süüa ja nälg näpistab.
Terve facebook kumiseb Trumpi ja Clinton-i otse hääletusi. Viimased neist on humoorikalt lisatud kandidaatidega nagu lusikas ja mis kõik veel ei ole. Olgem ausad mõlemad neist on ikkagi kuidagi sellised inimesed, et kumbki mulle väga ei istu. Jah olen kuulnud küll, et kindlasti võiks olla Clinton see kes võidab hääletuse ja saab presidendiks siis on elu 100%-st 80% helgem. No kuna ma tegelikult ei ole ausõna sellega kursis siis ma ei saa ka muffigi öelda mis või kes võiks olla parem kandidaat.
Lapse kalendrijutt siia tuimalt vahele tuua siis tegelikult ma tunnen end natuke nagu kägu, kes koguaeg kukub. Selles mõttes, et ma pidevalt korrutan neid päevaseid reegleid ja seda naerumärgi võimalust.  Päeva lõpuks mul on omal ka kõik see korduv plaat meeles ja siia kirjutama tulles nagu muu oleks õhku haihtunud. Teiseks veel see tore kelguga lasteaeda ja tagasi kodu. Mul on viimasel ajal tunne, et ma vean kelguga telliskive mitte last. Kõrval läheb ema kergel sammul ja pool joostes, ise puhid, ähid aga lasteaed ikka kaugustes. Jah kelk on väikseks ka muidugi jäänud, sest pikkust oleme aastaga visanud, küll aga suslik hoiab pidureid peal ja kohati paneb käed hange.
Mina ees korrutan, palun hoia käed kelgus mis sest, et tegelikkuses ta mind selle sahina ajel ei kuule nagunii.  Ma olen olnud ka seda moodi laisk, et siiani pole poest soetanud kahepoolset vahtteipi mis pilte seinas hoiaks. Ausalt öeldes siis Bauhoff on läbi ja lõhki üle kontrollitud igasugustest teipidest ja seal tõesti ei ole seda märganud ikkagi. Kuhu ma tõepoolest samme seadnud pole on tavaline kontoripoeke. Ilmselt sealt ma selle teibi ka ükskord leian, saaks siis kord need pildid ka seinale.
Näib et aeg on seal maal, et meie vanad inimesed läheme juba varakult voodisse või vajume diivanisse. Emba kumba varianti juba üks oppossum teeb.

Pehmeid sokke ja mõnusat tekki veeremist soovivad siinsed possumid!

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.