Septembris kõik on uus!

Alustaks siis sellest, et ma pole ikka pikka aega siin viibinud.. *waaaay too long*
Kuid see paus on olnud minu jaoks värskendav! Ma tegelikult olen salaja kiusatusena nii tahtnud siia pugeda kirjutama aga arvasin, et liiga palju töö juttu terveks suveks oleks kurnav nii teile kui mulle.
Ma magasin isegi maha selle, et minu bloginurgal sai aasta 9. juuni! Häbi mulle :/
leonardo dicaprio cheers martin scorsese congratulations hooray
Rääkides blogimisest olen ma vahepeal aru saanud, et enamik on kukkunud vlogima või live-i tegema. Kivi alt ma nüüd siis välja tulin ja märkasin, et kuni mina ükskord siis kirjutama kukun on mingi ajalooline pööre toimunud siin pool seina.

1. September on saabunud kiiresti ja ma peaksin vist tegema mingit sorti lühikokkuvõtte oma suvest.
See aasta on olnud kõige muutuste rohkem aeg minu elus seoses siis Viljandisse elama tulekuga.
Ma täiesti aus olla olen saanud kohtuda väga palju erinevate inimestega. Laeval töötades jah oli palju-palju rahvast kuid sa ei süvenenud sellesse, et jällegi uus seltskond iga kruiis on erinev. Töö oli nii pingeline, et sa nägid ”uut seltskonda”  samade nägudena, ning mõte oli ainult selles, et jumal kui palju tööd võib täna jälle olla. Ehk sa ei olnud rahul ega ka õnnelik.
Praegu olen ma seda mõlemat, kuna iga klient on sinuga individuaalselt. Ma tean, et lisaks töö tegemisele ma õpin tundma ka erinevaid isiksusi, ning oskan mõista kui erinev võib olla sinu, tema või nende elu minust. Ma olen olnud sotsiaalsem, kui näiteks Tallinnas elades. Tegelikult sinna kolisime ju ka põhjusel, et mul on seal töökoht. Ei olnud sõpru, tuttavaid. Peale töö, kodu seal Tallinnas mind miski ei oodanud. Pealegi nii ekstreemsel töökohal ei saanud ka sul kuidagi moodi sõprade jaoks sellist aega olla. Terve vaba nädala sa ju ootasid oma nädalavahetust, et teistel oleks ka puhkepäev ja see oligi kogu lugu. Niisiis on positiivne, et me lõpuks kolisime siia mis ei tähendanud, et kõik mu sõbrad oleksid siin.  Viljandi on rohkem mehe sünnikodu, tema sõbrad ja tuttavad on siin. Ma usun, et kindlasti oleks sedasi ka minul kui elaksime Tartus aga ma tean miks nii enam ei ole. Ei olegi enam, sest ma kolisin elama Tallinnasse ja töötasin laeval. Inimesed võõranduvad ja pole sellist juhuslikku (:,, Tsau pole ammu rääkinud, äkki saaks kokku?”), värki.
Ma ise harjusin selle pere, kodu eluga ära ja leppisin olukorraga, et see ongi elu.
Kuid ma muutusin ilmselt ka rohkem selliseks kinniseks inimeseks, praeguseks on see muidugi teine lugu arvestades suhtlemist erinevate klientidega.

Rääkides endast siis ka laps vajas harjumist uue elukorraldusega. Tema jaoks oli uus lasteaed, uued sõbrad ja teistsugused õpetajad. Tema käitumisest luges välja ka selle kui raskelt ta seda välja elab.
Ei ole nii, et mina arvan kus võiks olla elada meeldivam. Mu otsused sõltuvad ka tema heaolust.
Praegu on juba kergem, suvi on olnud kaasa aitavam seoses väikeste pausidega lasteaiast.
Vahepealsed Põlvas käigud vanaema juurde on just kui tervendav süst ja käik Vudilasse meeldis talle kohe väga.

Minu suur igatsus Tallinna vastu aasta alguspoolel viis meid Mai kuus 3-aastat tähtpäeval Viimsi Spa-sse. Ma olin jällegi nii rahul, et ma olen tagasi oma ”turvatsoonis” (teised peavad seda nii hirmus suureks linnaks, kus on jube palju pätte ja venelasi. Minu jaoks nn. turvatsoon 😀 ), ilmselt kuna mulle meeldis see omas mullis sõitmine kuskile kuhu tahan. Kõik poed on käe jala ulatuses,  tellitud asjad tulid sinuni kiiremini. Öised avastamised Tallinna suurlinnas, ehk sõidame teise linna otsa ja vaatame mis seal on. 😀 By the way.. BOOST oli mu põhilemmik jook!
Okei 5-ndale korrusele kõndimine oli tüütus aga positiivne on see, et me ei elanud 9-ndal kus lift katki võib tavapäraselt minna või hoopis sõidus on.
Ma sain killuke Viimases Võmmis osaleda mis minu jaoks nii lahe kogemus oli. Näha kuidas sarja tegemine käib ja tunda seda mida nemad iga kord seda tehes külmas,vihmas,tormis,kuumuses jne tundma peavad. 😀

Ma tulin Viljandisse ilmselt nähes välja tavapärane kartul (just nagu VIVIAN oma sarjas kirjeldas), nüüdseks hakkab juba vaikselt apelsiini mõõt välja kukkuma. 😀
Pean silmas salongis töötades tahad ju ise ka säravamaks muutuda. 🙂

Ma alustasin Trenniga (not because it’s summer), alustasin eelmisel nädalal ja midagi ma otseselt paika ei pannud peale selle, et ma toitun tervislikult ja igal hommikul ootab mind ees üks trenn. 🙂
See toimib, sest energiat on ja tahet trenni teha minu poolt on ikka suur samm üle pika aja.

Meie pesa, kus me elame on mitmeid kordi hubasem kui Tallinnas.
Pluss on see, et me elame esimesel korrusel. Teiseks me oleme oma perekonna abile saanud siia oma isikliku mööbli, kuna korter oli praktiliselt tühi. Meil on soe ja ei hallita ükski toa nurk! 🙂
Starmanilt tagasi Telias, kuna siin puudub võimalus muuks.
5 Minutit sõitu tööle!
Lasteaed on paari maja kaugusel ja mehe töökoht on meie maja taga.
Lisaks sõit Tartusse, Põlvasse või mehe vanematele külla on kõigest üks tavaline sõit ilma planeerimiseta.
Plusse on küll kui ma aus olen. Lihtsalt iseenda kiiks on see suurlinn mis mulle meeldis.
Me küll pole väitnud, et see nii jääbki elu siin Viljandis kuni surm meid lahutab. 😀
Usun, et meie oleme see paar, kes tulevikus vaidlevad selle üle kus linnas me siis elame.
Ma ütleks, et sisse elamine on olnud oma tõusude ja mõõnadega vahel jällegi kohates mõnd uut klienti on selline kummaline olukord, nagu tunduks et ju siis sinu elus on mingi põhjus miks sa siin või seal elad. ( Ma tean kui imelikult see kõlas).

See kogu mu eluke on saanud vist tõsiselt hea lühikirjelduse osast sellest aastast, arvestades kui pikalt ma suudan ühest jutukesest kirjutada romaani. 😀
Aga mulle näib, et sellest täiesti hetkeks piisab.

Ma soovin ikkagist veel viimast korda, kõige toredamat esimest septembrit kõigile!
autumn lol no tomorrow lol gif

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.