Head sõbrapäeva! Natuke elust ja olust

Piinlik tere siia. Tegelikult need inimesed kes minu ümber ja lähedamal on teavad niigi, et praegu on üsna kiired ajad ja ega olegi suurt miskit toimunud. Tähendab ju on, nii palju jah, et ma enam tegelikult ripsmeid ei tee. Mitte, et ma ei tahaks, ka  oskamatus pole minu probleemiks, pigem on elumuutused minu käest kinni haaranud ja tirimas hoopis teises suunas. Pajataks sellest nii palju aga ma leian, et see pole hetkel teema mis reaalselt on vajalik igale lugejale. Ärge pange pahaks, vahest on asju millest räägitakse siis kui see tõesti ka toimumas on või päris-päriselt juhtuma hakkab. Ei ole mõttet kirjutada vikerkaarest ja päikesest kui neid nii pea kusagil nähagi pole. 🙂

Tegelikult kirjutan siia hoopis sellest, et täna on 14. veebruar, ning sügavad kummardused ja kallistused neile armsatele inimestele kes teistes linnades tööd teevad või üldse kuhugi kiirustavad. Ütleks, et mida aeg edasi seda vähem on reaalselt ”aega” kõigil, ka minul. Minu härra tõi hommikul ilusad 5 roosi, meekoogi ja ühe šokolaaditahvli, mida ma ka eile poes silmasin.
Kannatamatult nosisin ära 3 tükikest, kuid ilmselt see tahvel ei saa nii kiirelt mugitud, nagu kõik teised mis mul kunagi elus olnud on. Siinses šokolaadi tahvlis on maasika ja tšilli tükid. 😀 Kõigest 3 tükikest ja mu suu juba õhkab.
Ma olen tegelikult nüüdseks juba kaks nädalat Printsiga koduelu mugavustsoonis. Laps jäi haigeks eelmisel nädalal ja praeguseks valdab teda nohu ja hobuse köha. Meie vastlaliug läks sel aastal aiataha, sest tervist tuleb siiski hoida. Üldiselt energiat on küll tal külluses ja ka 39 kraadise palavikuga ei püsinud ta grammigi paigal ega pikali. Sööb mitmeid kordi väga-väga hästi päevas, tantsib lemmiklaulude järgi ja nõuab muide ka, väga palju nõuab. 😀 Hetkel käib nõudlus tahvelarvuti ja multikate vahel, ega muud kodus teha olegi ju.

Blogiauhindade galast ka natuke, et tegelikult ma pistsin end kirja aga ma ei oota sel aastal sealt suurt midagi. Ma ei ole hetkel pürginud ka kuidagi selles suunas, pean silmas just esilekerkimises. Esiteks arvan ma, et tolleks ajahetkeks on nii palju muutunud ja kes teab kus või mis ma parasjagu teen. Eelmise aasta blogiauhindade jagamises olin ma natuke pettunud, kes luges või käis kohal, eks siis on ka meenutada. Auhind ei olegi eesmärk, miks ükskõik milliste ürituste puhul kohal käija, vaid pigem see emotsioon mis sa sealt endaga kaasa saad, need inimesed keda seal kohtad. Minule oli eelmise aasta üritus esmakordne käik ja ometi loed blogisid, tunned nii mõnegi ära aga vot polnud sellist julguse konti minna juurde tervitama või veel enam pildistama. Mulle tekib see bussisõidu näide siia, et istuvad kõik ühes bussis, mõni neist käib iga jumala päev sama kellaaeg ja tead ehk see peatus on ka täpselt samas kohas. Kohati vaatadki ümberringi, et aa see on ju see ja tema läheb alati seal peatuses maha, nagu teaksid juba teda, lihtsalt puhtast bussisõidust iga jumala päev arvad sa kedagi tundvat. Vot aga et ma nüüd tõuseks sealt toolilt püsti ja sammuks keset sõitu kellegi suunas, ning ütleks:,, Tere! Saame tuttavaks, sõidame ju põhimõtteliselt iga päev sama bussiga, äge ju!”  Kas te tahate teada mis näoga ta mulle otsa vaataks? Ma arvan, et võib juhtuda see, et mõni päev ta enam ei tulegi bussiga ja ehk vaat veel jälgib kus sa parasjagu istud, jumala eest ei taha kedagi tüütama. 😀 Eestlased on just täpselt selline rahvus, et kui isegi meesterahvad, kes üksteist ei tunne ja üks neist ütleb teisele:,,Tere!”, siis just see teine vend vaatab otsa ja ütleb vihasena:,,Mõnitad või?”
Ehe näide meie Eesti olust ühiskonnas, sellest tehakse isegi Stand Up Comedy-t.
Mida ma tahan öelda on see, et sinu hea tervitus võib olla kellegi jaoks negatiivne või ebameeldiv, teinekord kukkuda välja hoopis kohatu ignoreerimise või vaikuse näol.
Ja kui me üksteisega keegi ei suhtle, üritusel mis just seda tegelikult propageerib siis see kompott mis kokku segatakse on arusaamatu sisuga. Ehk ongi nii, et ütlen ma hetkel selllise arvamuse ja kuupäeva kukkudes ma siiski mõtlen ümber. Kuid kurb oleks lihtsalt endale ka pettumust valmistada, ennast ülesse sättida, sõita 185km maha, et naeratada ja hoida ühest ümmargusest lauast 10 küünega kinni oma 3-4 tundi ja siis longata pool teed autoni ja sõita 185km tagasi kodu ja kell 2 öösel visata kingad lõpuks nurka ja mõelda, et mida ma siis tegelikult ühelt ürituselt ootan, kui ma ise pole just see inimene bussis, kes kellegiga suht koht lambist tuttavaks saaks.  Ma loodan, et mu segane lugu made my point.

Tegelikult ma ei tulnud siia negatiivsust üles kerima, ega ma ei tahtnud blogiauhindade galat ka mitte mingil moel maha hakata salgama, üritus ise on ju ainulaadne ja vägagi oluline blogijate tunnustamiseks. Inimesed ongi erinevad, veel enam nende arvamused. Ärge olge halvad inimesed 😀  – öeldes arvamusi, milleks kõigil on õigused.

Ma siiralt arvasin end suutvat kinni pidada ”Teeme koos 2018”, tervisliku eluviisi grupi tegemistega. Ausalt ma olen vedanud end ninapidi, vähemalt senini. Ma pole suutnud iga päev pildistada toite, ma ei toitu alati kolm korda päevas, ma olen ”diivanivahel” mugavlemas, hetkel ka kõige paremas ajas, kus mul oleks aega nagu muda. Kui ma võrdleksin end mõne roomajaga siis ma ütleks, et olen nagu tigu. Miski ei takista liigutamist, olla tervislikum aga siin ma olen mugisin eile süütundeta 4 vastlakuklit kinni, just kõik neli, pikemalt mõtlemata. Nii hea oli!
Vee joomisest…, mul on karboniseerimata vesi külmkapis ootel ja vot ei ole ühtki milliliitrit klaasi valanud.
Tavaliselt nimetatakse seda faasiks, et ju siis ei taha olla kõhnem, ju siis need kolm volti ja üks lõuaalune lott on vajalikud. Seda kirjutades kõlas see nii koledalt. Ma ei jäta jonni, jätkan siis kui kõik stabiliseerub ja rütm sisse kulgeb. Mees küll ei kurda millegi üle, ütleb vaid, et laiskus läheb nii minema, kui trenn päevakavas on. Eks tal on nii mitmes asjas ka õigus.


Ma võiks veel mitmest 10 asjast jahuda aga tegelikult ma pigem küsiks kuidas teie 2018 aasta kulgenud on?
Kas olete proovinud, muutunud või käitunud kuidagi teisiti?

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.