Varjatud AVALIKKUS

PILDI: LINK

Eks see teema riivab paljusid blogijaid, kes kirjutavad ”KAITSTUD PAROOLIGA”.
Iseenesest tundub mõistlik, vahel tahad öelda nii palju aga sa ei saa, selleks sa kasutad võimalust panna kirja kõige tumedamad saladused, ning varjatumad küljed endast. Miks?
Ehk sellepärast, et end tühjaks kirjutades hakkaks kergem. Teisalt on vaja teha blogimisele SEIN, et vot näete kallid lugejad minus on see pime külg aga teie seda ei näe.
Või oot!?!
Järgmisena näen, et keegi varjatud kirjutaja lisab:,,Kui sa tahad seda lugeda siis kirjuta mulle ja ma annan sulle parooli.
Lõpuks mis saladus see enam on?
Hiljem on ju loogiline, et iga inimene kes on parooli küsinud jagab sinu varjatud privaatsust avalikult teistega ja lahkab sinu pime poolt.
Nii see ring jätkub.

                                                                                  

Ehk oleks pidanud valima õhtulehe moodi nipi, et:,,HEI LUGEJA!
Tahad lugeda rohkem? Aga palun päevapilet maksab selle postitusega 1€ aga liitumine kuuks ajaks 1.50€ (näiteks).”

Mõni ilmselt nüüd vaatab suurte silmadega, küll on ikka halb inimene. Julgeb arvata nii aga näed minu jaoks on selle ”kaitstud parooliga” mõni teine mõte.

  • Ma jagan ainult valitud inimestele!
  • Mul on see põhjus, et ma ei taha oma vanemate pärast seda avalikult kirjutada.
  • Ehk mu tööandja näeb.
  • Netis on lihtsam salapäevikut pidada.
  • Mu mees ei tohi seda näha!
  • Paar sõbrannat on põhjus miks ma mõnikord teen nii.
  • Enda jaoks, kuid kes tahab võib ikka parooli küsida ja ma ikka annan.
    JNE……

Ma ei väida, et see on halb mõte aga mina ei näe sellel pointi. Kas teate, et ma pole kunagi kellegi ”kaitstud parooliga” blogi postitust lugenud. Ju siis see oligi tema soov, et kõik ei loeks. Tundub kuidagi imelik minna ka küsima, mina kui võõras inimene tulen ja nõuan sinult parooli, et lugeda salajasi kirjutisi. EI!
Lõpetan siis sellega, et see on sinu blogi ja sinu valik. Kirjuta privaatselt, parooliga, ilma. Pole minu asi seda kommenteerida. Minu vaatenurk on selline, sest ma näen seda nii ja ma pole paha ega õel, ammugi mitte kade. Kui mina kirjutaksin miskit privaatselt mida ma ei soovi kõigiga jagada siis ma jätan selle enda mõttesse, ehk räägin parimale sõbrannale või mehele. Ma proovin vältida avalikkust privaatsusega, sest saladused ei ole siis ju saladus.

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.