Who got me sick?! I will find you, and i will kill you..

Pilt on tegelikult täiesti õigustatud😀. Meie pere jäi haigeks ja surma tunne oli tõesti siin mõned päevad tagasi. Olime mehega pikali maas ja ma ütlesin, et vähemasti sureme nagu Romeo & Julia.
Ma ei tea kuidas selle tõve omale koju või külge saime, küll aga esimesena meist oli laps tõeliselt nõrk ja lasteaiast kutsuti eelmisel nädalal peale uinakut kohe järele. Tormasin kohale nii kiirelt kui sain ja seal ta oli pea laua peal, ning vetsude läheduses. Ütles mulle teepeal, et keegi veel oli lasteaias haige, kuid samas oli minul ka mõni klient haige. Selle sama viirusega on selline karm lugu, et see nakatab 2 nädalat. Isegi kui oled juba ära põdenud ja mõtled, et läinud laul siis njet. Minul tormasid kohe samal päeval vanaema ja vanaisa ka Dannut vaatama ja võtsid Põlvasse kaasa (meie perearst on Põlvas). Meil oli veel nädalavahetusel 1 õhtuks SPA Tervis Pärnus bronnitud. Hullumoodi koristasin ja küürisin pärast kodu hirmuga, et saaks selle viiruse kindlasti kodust ära. Endal ei olnud viga nagu midagi ja broneeringu tühistamiseks oleks raha raisku läinud. Läksime kohale, tegelikult kõik oli väga mõnus ja hubane. Meie paketis õhtusööki sees ei olnud, seega valisime variandi minna Steffany’sse. Tellisime ahjupasta ja no kõik oli ülim. Toas tegime šhampanja lahti, ning olelesime lihtsalt kõhud punnis. Kusagil öösel ühe paiku tundsin, et jube halb on olla. Tormasin tualetti ja siis hakkas see trall pihta. Kõik mis ma ära olin söönud tuli välja. Ma ei saanudki magada, sest iga teatud aja tagant tormasin oksendama. SEE OLI KOHUTAV!
PS! Mehel oli kõik okei veel.  Hommikul kella 4 paiku ma juba ütlesin, et ma enam ei suuda.
Oligi selline lõpmatu oksendamise tunne, et kaua võib. Ma olin hommikuks nii läbi ja ütlesin mehele, et kui tal on soovi siis võib tema ikka hommikusööki minna sööma. Väga vist ei isuta, kui toas on okselõhn üleval ja tal hakkas varahommikul jube kehva.
Hotellist me lahkusime praktiliselt käed nina ja suu ees. Toidulõhnad olid nii vastikud, et mida rohkem tundsid seda halvem hakkas.  No ära tulime hotellist igatahes nagu sandid. Kodu jõudes oligi ainult vesi ja voodi, ning kohutav nõrkuse tunne.

Praegu on see taastumisperiood ja ei ole enam nii õudne. Küll aga on see vist üle pika aja kõige jubedam viirus. Nii paljud põevad seda, koole pannakse kinni ja kõigil väljendub see nii erinevalt.

Muide.. pasta on mu lemmiktoit aga praeguseks meie mehega ei taha vist kaua makarone.

                                       Lisan teile pilte enne, kui elu oli lill 😀
                                                        OLGE TERVED!

Comments

comments

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.